SWOT analüüs

SWOT analüüs on lihtne, aga väga kasulik tööriist äriidee, ettevõtte või uue projekti hindamiseks. SWOT aitab vaadata korraga nelja vaadet: tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Selle väärtus ei ole tabeli täitmises, vaid ausas mõtlemises. Kui alustav ettevõtja paneb oma eeldused kirja, muutuvad otsused selgemaks ja riskid nähtavamaks.
Mis on SWOT analüüs?
SWOT tuleb ingliskeelsetest sõnadest Strengths, Weaknesses, Opportunities ja Threats. Eesti keeles tähendab see tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Tugevused ja nõrkused on enamasti sisemised tegurid: sinu oskused, ressursid, kogemus, kontaktid, protsessid ja pakkumise kvaliteet. Võimalused ja ohud on välised tegurid: turutrendid, konkurents, regulatsioonid, kliendikäitumine ja majanduskeskkond.
Hea SWOT analüüs vastab küsimusele: mida peaksin tegema järgmisena, et tugevdada oma positsiooni ja vähendada riski?
Tugevused: millele saad toetuda?
Tugevused on need omadused, mis annavad sinu ettevõttele eelise. Alustaval ettevõtjal võib tugevus olla erialane kogemus, kiire õppimisvõime, tugev kliendisuhtlus, kitsas nišš, paindlikkus või isiklik lugu. Ära kirjuta ainult üldiseid sõnu nagu “kvaliteetne” või “hea teenus”. Küsi täpsemalt: miks klient peaks just sind valima?
- Kas sul on eriline oskus või kogemus?
- Kas saad pakkuda kiiremat, personaalsemat või lihtsamat lahendust?
- Kas sul on olemas võrgustik, esimesed kliendid või tugev maine?
Nõrkused: mis vajab parandamist?
Nõrkused ei ole läbikukkumine. Need on kohad, mida tuleb teadlikult juhtida. Näiteks võib alustaval ettevõtjal olla väike turunduseelarve, vähene müügikogemus, ebaselge hinnastamine või liiga lai sihtrühm. Mida ausamalt nõrkused kirja paned, seda lihtsam on neid parandada.
Kui nõrkuseks on hindade määramine, tasub lugeda artiklit Oma- ja müügihinna arvutamise ABC. Hinnastamine mõjutab otseselt kasumit, müüki ja ettevõtte jätkusuutlikkust.
Võimalused: kus on kasvuruum?
Võimalused asuvad sageli turu muutustes. Võib-olla kasvab nõudlus sinu valdkonna teenuste järele, kliendid otsivad kohalikku alternatiivi, digikanalid teevad müügi lihtsamaks või konkurendid ei teeninda mõnda sihtrühma piisavalt hästi. Võimalus peab olema seotud tegevusega. Kui kirjutad “sotsiaalmeedia”, lisa juurde, kuidas see aitab: kas nähtavuse, usalduse, müügivihjete või kogukonna kaudu?
Ohud: mis võib plaani segada?
Ohud on välised riskid, mida sa alati kontrollida ei saa, kuid saad ette valmistada. Nende hulka kuuluvad tugev konkurents, hinnasurve, tarnijate probleemid, hooajalisus, seadusemuudatused või klientide ostujõu vähenemine. Hea ettevõtja ei karda ohte kirja panna. Ta loob varuplaani.
Kuidas SWOT analüüsi päriselt kasutada?
Ära jäta SWOT-i lihtsalt dokumendiks. Tee sellest tegevusplaan. Vali igast kastist 1-2 kõige olulisemat punkti ja kirjuta järgmine samm. Näiteks tugevuse puhul küsi, kuidas seda turunduses paremini näidata. Nõrkuse puhul otsusta, mida õpid või delegeerid. Võimaluse puhul vali konkreetne test. Ohu puhul loo riskimaandus.
- Kirjuta igasse SWOT-kasti 5-7 mõtet.
- Vali kõige olulisemad tegurid.
- Seo iga tegur tegevusega.
- Pane vastutaja ja tähtaeg.
- Vaata analüüs üle vähemalt kord kvartalis.
SWOT ja äriplaan
SWOT analüüs sobib hästi äriplaani koostamise algusesse. See aitab näha, kas äriidee on piisavalt tugev, milliseid eeldusi tuleb kontrollida ja millised riskid vajavad eraldi plaani. Kui paned kokku terviklikku tegevuskava, loe edasi artiklist Äriplaani koostamine.
Korduma kippuvad küsimused
Kui pikk peaks SWOT analüüs olema?
Ühe äriidee jaoks piisab sageli ühest lehest. Olulisem on selgus, mitte pikkus. Iga punkt peaks aitama otsustada, mida teha järgmisena.
Kas SWOT sobib ka üksikettevõtjale?
Jah. Üksikettevõtja jaoks on SWOT eriti kasulik, sest see aitab eristada isiklikke tugevusi, ressursipuudust, turuvõimalusi ja riske.
Pildi allikas: userpilot1, “Businesswoman Brainstorming Marketing Strategy”, CC BY 2.0.