Vajan või tahan hakata ettvõtjaks?

On 2019. aasta märtsi kuu. Paradiisisaar Bali. Istun kohvikus ja esitan ettekandjale oma lõunatellimuse. Kõrvallauas istuvad neli inglise keelt kõnelevat 20-30 aastast noormeest. Aktsendi järgi tunduvad olevat inglased. Tellivad õlled ning alustavad vestlust, kõigepealt Steve Jobsist, siis Balile justkui kohaselt karmast ja lõpuks tõstatab üks noormeestest üles küsimuse: “Millisena te oma pensionipõlve näete?” Tekib arutelu, kus üks sõpradest ütleb kindlameelselt: “Ma soovin tegeleda millegagi, mis loob tähendust ja väärtust. Ma näen ennast koos perega elamas LA-s ja mul on ettevõte, mis töötab üldiselt ise, kuid mille tegemistel ma üle Skype’i kord nädalas silma peal hoian“. 

Miks hakata ettevõtjaks?

Inimest “tõukavad” eneseteostuse suunas tema 3 peamist baasvajadust – vajadus vabaduse, kompetentsuse väljendamise ja kuuluvustunde järgi. Eelpool toodud noormehe nägemus oma pensionieast neid kõike sisaldas. Tal on olemas perekond, ta elab sobivas keskkonnas ja talle kuulub ettevõte, mida ta on ise üles ehitanud. Lisaks võimaldab see töötada ajal ja kohas mis talle endale sobib. Tundub ideaalne elu, eks?

Igaühe jaoks on ootused vajaduste järgi erinevad. Mõne jaoks on see unistus elada palmi all, teise jaoks on see vaikselt tiksuv hobiettevõte, millel on lojaalsed püsikliendid ja stabiilne lisasissetulek. Kuid samas on üha olulisemaks muutunud elu elamine siin ja praegu, mitte elu elamise edasilükkamine “Tõe ja õiguse” Andrese kombel määramatusse tulevikku. 

Miks ettevõtlus? Ettevõtlus tähendab oma olemuselt millegi ette võtmist, see on oma oskuste või teadmiste muutmine tooteks või teenuseks ning mille eest ollakse valmis raha maksma. See on oskus endas peituv ettevõtlikkus muuta tulemuseks. Seega usun, et igal inimesel on midagi väärtuslikku, mida on võimalik muuta sissetulekuks. Ka juriidiliselt on Eestis loodud selleks toetavad võimalused. Näiteks on võimalik ettevõtlusega tegeleda nii eraisikuna (nt läbi ettevõtluskonto) ja või luua selleks äriühing (nt OÜ). Näiteks ettevõtluse testimise käigus ei pea alustav ettevõtja üldse oma pead vaevama ei äriühingu asutamise ega raamatupidamisega. Kuid kui tegevus muutub juba püsivaks, siis on mõistlik hakata mõtlema äriühingu asutamise peale.

Ettevõtlus – kas ma vajan või tahan sellega tegeleda?

Otsuste tegemiseks ja tegutsemiseks vajab inimene motivatsiooni, mis on justkui tõukejõud või magnet, mis teda soovitu suunas liikuma paneb. Mis tekitab ettevõtluses kõige tugevamat motivatsiooni? Kas tahe või vajadus ettevõtlusega tegelemiseks?

Selle vastamiseks on oluline lahti mõtestada mida tähendab “millegi tahtmine” ja “millegi vajamine”?

Esmapilgul võib tahe tunduda tugevamana kui vajadus. Tegelikkuses ei pruugi see üldse nii olla. Miks? 

Inimese tahtel on jõud vaid siis, kui tal on tahte elluviimiseks piisavalt sisemist motivatsiooni.  Kui tahe tuleneb liigselt välistest motivaatoritest (nt. teiste ootused või ilusad postitused sotsiaalmeedias), siis ei pruugi tal olla piisavalt sisemist jõudu soovitu elluviimiseks. Vajadused on seevastu inimese jaoks rohkem isiklikud ja nende rahuldamata jätmine võib mõjutada otseselt inimese heaolu ja milleta tal on keeruline igapäevaselt toime tulla.

Näiteks võib inimene tahta elada Eestist eemal 3-6 kuud, kuid kui ta igapäevaelu toimib probleemideta, siis ei pruugi ta seda soovi ellu viia. Iga muutuse esimene etapp võib tähendada tundmatust ja ebamugavus, mida inimene parema meelega väldib. Samas kui inimese tervislik seisund vajab teistsugust kliimat, siis tekib sinna hoopis teine motivatsioon ja elumuutuse tegemine võib toimuda palju lihtsamalt. Sarnaselt võib toimuda ka ettevõtlusega alustamine näiteks töökaotuse tingimustes, kuna tekib vajadus sissetuleku loomiseks, mis tagaks baasvajadused. Nendel kellel on tööjõuturul lihtne leida sobivat tööd, need peaksid leidma ettevõtlusega alustamiseks mingi muu tugevama motivaatori kui selleks on raha. Seega on ettevõtlusega alustamisel esimeseks sammuks tegelemine oma sisemise motivatsiooniga.

Kuidas leida motivatsiooni ettevõtluseks?

Ettevõtlusega alustamine ehk esimene sammu tegemine võib olla inimese jaoks väga suur elumuutus. Seda enam nende inimeste puhul, kellel eelnev kogemus ettevõtluses puudub. Kuidas alustada?

1. Mõtle läbi eelkõige enda jaoks, miks sa soovid ettevõtlusega tegeleda? Enamikel juhtudel on selleks lisasissetuleku loomine. See on väga hea põhjus. Kuid lisaks sellele, mõtesta enda jaoks lahti, mida see lisa sissetulek Sinu jaoks tähendab? (nt perega koos veedetud aeg, lemmikharrastusega tegelemine vms.). Mida isiklikuma vastuse sellele küsimusele leiad, seda paremini saad ühenduse isiklike vajadustega seoses ettevõtlusega. Juhul kui ettevõtlusega tegelemise põhjuseks on endale põhitöökohast puhkepäevade võimaldamine ja reisimine, siis võta eesmärgiks näiteks esimene kasum kulutada just soovitu elluviimiseks.

2. Juhul kui ettevõtlus on tundmatu, siis võib see tekitada hirmu, millega aitab toime tulla kuldreegel nr 1 – hirm lahustub läbi tegevuse. Kuidas seda teha? Nimelt on vaja hirmu asemel hakata looma endale läbi ettevõtlike tegevuste heaolutunnet ehk dopamiini hormooni. Kuidas seda teha? Esiteks sea väga realistlikud eesmärgid ja tegevused, milleni jõuad esialgu kerge vaevaga. Näiteks ei pea sa müüma kohe 100 kliendile, äkki piisab täiesti ka ühest kliendist, kes ei ole Su tuttav, sõber või pereliige?

3.Ole tegevustes järjepidev ja pea vajadusel nõu kogenud ettevõtjaga. Kuid siinkohal soovitan Sul valida inimest, kellelt nõu küsid. Kogemused on kõigil erinevad ning seniks kuni ei ole Sul tekkinud enda kogemust, siis on hea kui keegi teine oma hirme Sinule üle ei kanna (eks jagatud koorem on ju ikka kergem, inimlik, eks?)