Sisenemisbarjääriks nimetatakse takistust või raskust, mis kas takistab või teeb keeruliseks ettevõtlusega alustamise.
Sisenemisbarjääri mõju võib olla üheks oluliseks põhjuseks miks kõigist ettevõtlushuvilistest ei saa ettevõtjaid. Äriplaanis kirjeldatakse sageli sisenemisbarjääri mõju eelkõige mikrokeskkonna analüüsis.
•mastaabiefekt ehk suurte kogustega eelised – ettevõtlusega alustamine võib olla kulukas, kõrgete riskidega näiteks valdkonnas kus edu eelduseks on tootmine või teenuse pakkumine suurtes kogustes. Lisaks võib suuremas koguses müük alandada oluliselt omahinda. Lisaks suurte koguste tootmisele, on oluline leida kliendid, kellele neid ka müüa. Kui tootmisega saadakse hakkama, siis sageli võib takistuseks osutuda just kliendi leidmine (nt jaekettidesse pikk sisenemise aeg ja ebasoodsad tingimused vms).
•oskusteabe kaitstus – turule sisenemine eeldab kaubamärgi registreerimist, patendi kaitsmist või teatud tehnoloogia kasutamist, mis ei ole väikeettevõtjale kättesaadav (nt võib see osutuda liiga kulukaks).
•kogemuskurviefekt – ettevõtlusega alustamine valdkonnas, kus konkurentsieelise ja soodsamad tingimused on neil kellel on kogemused või teadmised. Kogemused võivad ennetada nii “ämbrite” läbikäimist kui ka võivad anda muid konkurentsieelised (nt toote või teenusega kiirem turule jõudmine, müügikanalitega lepinguse sõlmimine, kapitali kaasamine vms).
•klientide lojaalsus – selleks et kliendi muudaksid oma tarbimisharjumusi, peab ettevõte investeerima palju aega ja raha turundusse. Näiteks võivad kliendid olla harjunud ostma teise ettevõtte tooteid või teenuseid ning nende nn ülemeelitamine võib võtta rohkem aega kui esialgu ettevõtja arvab.
•ümberlülituskulud– selleks, et klient ostaks, peab ettevõte arvestama kliendile tema ümberlülituskuludega ja võimalusel finantseerima nende hüvitamist. Siia alla võivad minna nt teenusepakkuja muutmisel soodsamate tingimuste kehtestamist (nt pangandus, liising, side).
•juurdepääs turunduskanalitele – plaanitud koostööpartnerid (nt jaeketid) ei pruugi olla huvitatud tootest või eeldab turunduskanalite kasutamine raha, kontakte jms. Sageli arvavad alustavad ettevõtjad, et toode või teenus müüb end ise, kuna tegu on väga hea asjaga. Tegelikkuses koheselt peale ettevõtlusega alustamist asub ettevõte konkureerima teiste ettevõtete kui ka turunduskanalitega. Näiteks on üheks tulemuslikuks turundustegevuseks sisuturundus, kuid minu kogemus näitab, et üksiku artikli ostmine peavoolu meedia sisuturunduse rubriigis on väga väikese tulemusega, kuid väikeettevõtjana ei ole võimalik osta näiteks püsipinda.
•õiguslikud piirangud – turule sisenemine eeldab tegevusluba, kapitali vms.
•kapitali vajadus – turule sisenemine eeldab kõrgeid kulusid/investeeringuid (nt seadmed). Alustavatel ettevõtetel võib olla keeruline ilma kinnisvara tagatiseta laenu saada. Teatud juhtudel on võimalik kaasata ettevõtlusega alustamise toetusi. Pangatoodetest on võimalik taotleda KREDEXi käenduse tagatisel stardilaenu. Seega võimalusi on, kuid nende kaasamine võib olla ajamahukam ja bürokraatlikum, kui seda on näiteks ettevõtetel, kus neid finantseerivad kas omanikud või muud tegutsevad ettevõtted.
•oluliste ressursside piiratus– aeg, inimesed, raha, tehniline valmisolek. Äriplaanides on kõige sagedasemaks riskiks väike meeskond ehk omanik, kes teeb kõike.
Kuidas tulla toime sisenemisbarjääridega?
Sisenemisbarjääridega toimetulek saab alguse nende teaduvstamises. Kuna Eestis on ettevõtlusega alustamine lihtne ja kiires, siis puutuvad enamik ettevõtjatest nendega kokku alles peale alustamist. See on tavaliselt oluline hetk ettevõtte arenguetapis. Kui barjääridega suudab ettevõtte toime tulla, siis jätkab ta kasvamist, kui ei suuda, siis võib ettevõte jääda nö tiksuma.
Peale teadvustamist on oluline keskenduda lahenduskesksele mõtlemisele ja hakata otsima võimalusi nendega toimetulekuks. Sageli toimuvad selles etapis olulised muutused ettevõttes. Näiteks võidakse kaasata nii uusi inimesi kui ka koostööpartnereid. Võivad kasvad ettevõtte kulud, kuna näiteks peab ettevõte hakkama maksma laenuintressi või suurendama tootmismahtusid. Lisaks võivad suureneda oluliselt turunduskulud. Aegajalt võib ettevõte muuta ka täielikult ärisuunda ehk lõpetada ühe tegevuse, keskendudes nendele tegevustele, milles ei ole sisenemisbarjääri. Näiteks ettevõttel on idee hakata tootma keskmiselt kallimaid rõivaesemeid, kuid kapital tootmise alustamiseks puudub. Samas ettevõtte omanikul eelnev kogemus turunduse valdkonnas. Ta alustab spetsiaalselt rõivaettevõtetele suunatud 
turunduskoolitustega, kogudes nii vajalik kapital tegevuse alustamiseks.
***
Koostad äriplaani, kuid ei tea kuidas?
Telli praktiline käsiraamat “Eduka äriplaani koostamise valem”. Tutvu raamatuga SIIT
