Pealesunnitud innovatsioon ehk trendid koroonakriisi ärimudelites

Ärikeskkond on muutunud. Ellujäämise eelduseks on kohanemine – valuga või valuta. 

Viimastel nädalatel olen osalenud mitmete ärimudelite webinaridel, kus peamiseks arutelu teemaks on olnud kohanemise ja võimaluste märkamise strateegiate otsimine. Ekspertide poolt jagatud mõtteid ja soovitusi iseloomustab üks oluline tunnus – oleme jõudnud nn. pealesunnitud innovatsiooni ajajärku. Tahame seda või mitte, kuid kohanemine olukorraga on saamas kõige olulisemaks ellujäämisstrateegiaks.

Toon alljärgnevalt välja 7 olulist mõtet, mida aprillis toimunud ärimudelite webinaridelt oma ettevõtlusesse kaasa võtan.

---

Webinarid, mille põhjal on alljärgnev kokkuvõte tehtud:

“Ärimudeli kriisiabi ettevõtjale” (1. osa) Indrek Saul

 “New business model emerging from crisis” Stéphane Garelli

“Ärimudelite muutus koroona kriisis” Indrek Maripuu, Hardo Pajula, Raivo Vare, Ilmar Raag

---

1. Millises kriisis oleme ehk kriisi erinevad tüübid?

Tegutsemise eeldusks on kriisi olemuse mõistmine. Raivo Vare tõi oma ettekandes välja kriisi erinevad tüübid.

• V-kujuline: põhja jõudmisele järgneb kiire taastumine. 
• W-kujuline: põhja jõudmisele järgneb kerge/ajutine tõus, siis saabub uus kriis koos langusega ning seejärel kiire taastumine (nt kui tekib tekine viirusepuhangu laine).
• U-kujuline: põhja jõudmisele järgneb seal mõnda aega püsimine ja alles siis hakkab tõus. Näiteks Masu oli just selline kriis.
• L-kujuline: põhja jõudmisele järgneb pikk kriisis olek ja pikalt vaevaline taastumine

Stéphane Garelli arvamusel oleme U-kujulises kriisis, mis tähendab seda, et majanduse taastumine võib võtta aega, kuna tarbijate ebakindlust on kõrge. Erinevad eksperdid läbi seminaride rääkisid kuni 2 aastasest taastumise perioodist. 

2. Majanduslangusest pääsu ei ole

Maailmas on tehtud erinevaid prognoose saabuvaks majanduslanguseks.   Seda eelkõige just seetõttu, et viirus ei kao kuhugi ja seega tuleb uue olukorraga kõigil kohaneda. Eesti Pank on ennustatud majanduslangust -6 kuni -14% (sõltub, millal toimub taastumine), maailma majanduse languse prognoosiks IMF-i poolt on olnud -3,9% (viimane prognoos, kuid seda jooksvalt korrigeeritakse). Raivo Vare ütles oma ettekandes “Tuleb valmis olla elatustaseme languseks“. Mida see tähendab? Sisuliselt on see sissetulekute ja ostujõu langus. Raivo Vare hinnangul jõuab majanduslangus II-III kvartalis 2020.a.

3. Valmisolek inflatsiooniks 

Erinevate toetuste varjupooleks on rahatrükk ja inflatsioon, mida ennustasid nii Hardo Pajula kui ka Stéphane Garelli. Inflatsioon tähendab sisuliselt hindade tõusu. Kuna koroonakriisi mõjusid veel otseselt keegi ei oska ennustada, siis ei ole veel keegi otseselt välja öelnud inflatsiooni suurust. Kuid näiteks nii Raivo Vare kui ka Stéphane Garelli hinnangul toimub hinnatõus lisaks rahatrükile juba ka seetõttu, et olulisemaks muutub lokaalne ehk siseriiklik tootmisahelate ülesehitus. Mis tähendab omakorda seda, et siin võib olla olulne ärivõimalus kohalikele ettevõtetele. Näiteks kuulsin ühest kohvikust, kes alguses püüdis toidu koju tellimise eest küsida transpordi eest tasu, kuid peagi loobus sellest. Tänu sellele tellimuste arv kasvas ja hetkel on kohvik kenasti elus. Eks mingi aeg kajastub selline lisakulu läbi hinnatõusu. Tõenäoliselt analoogne olukord ka toimub nendes sektorites, kus eluspüsimiseks saab teenuse pakkumine väiksema arvu inimestele (nt pooltühjad bussid, väiksemad üritused vms).

4. Uute ärimudelite leidmine ja kasv

Kuna viirus ei kao kuhugi ja sellega tuleb kohaneda, siis on ettevõtted sunnitud leidma uusi ärimudeleid. Indrek Maripuu kutsus oma ettekandes ettevõtjaid integreerima oma igapäevaellu start-upilikku käitumist, mille sisuks on erinevate ideede katsetamine ja kohandamine oma ärimudelisse. Kõik me oleme kogenud juba vähemal või suuremal määral e-kaubanduse kasvu. Minu isiklik kogemus on olnud pigem negatiivne siiani – järjekorrad pikad, e-poe nimekirjad puudulikud, transpordis painlikkus puudub jne. Kui vaadata enda tutvusringkonda, siis koolituse ja treeningute valdkonnas on väga julgelt katsetatud erinevaid e-lahendusi, mis pealtnäha tundub isegi e-lahmimisena. Nutikamatel ettevõtjatel, kes hetkel teevad palju tasuta koolitusi, on võimalik kindlasti läbi digiturunduse lahenduste oma potentsiaalsete klientide nimekirja kasvatada (müügitunneli loomine). Kuid kas seda ka tehakse?

Koroonaviiruse innovatsioon on kokku koondatud portaali www.covidinnovations.com

5. Planeerimine on olulisem kui kunagi varem!

Huvitava tähelepaneku ütles Stéphane Garelli “Kõik ettevõtjad peavad olema valmis pikaajalisemaks äriplaneerimiseks. Edu eelduseks on oskus planeerida kriisis toimetulekut, sellest väljumist ja ka seda mis toimub aasta pärast“. Minule kui planeerimise fanaatikule on see justkui “muusika kõrvadele”. Olen teadlikult iseennast kriisist välja planeerinud 2008. aastal ja teadlikult end ette valmistanud uueks kriisiks. Indrek Saul tõi oma webinaril huvitava näite. Nimelt analüüsiti eelmise Masu kriisis olnud ettevõtete käitumist. Need, kelle majandustegevus seiskus kriisis, kasvasid peale kriisi keskmiselt 1% ja need kes kriisis kasvasid, nende kasv oli peale kriisis keskmiselt 13%! 

6. Teadlikkus oma turust ja konkurentidest

Kõik eksperdid olin arvamusel, et ebastabiilne olukord sunnib olema kursis turul toimuvaga. Esiteks klientide vajaduste muutusega ehk mis on need uued võimalused, millele enda poolt lahendusi luua. Teiseks muutub veelgi olulisemaks turul tegutsevate ettevõtetega kursis olemine, kuna konkurent võib tulla sealt kust me seda ei oota. Kriis sunnib kõiki kohanema ja seega saavad suurema võidu need, kes teevad seda kiiremini ja nutikamalt. Äriplaanide koostamisel on üheks levinud puuduseks alustavate ja mikroettevõtjate puudulik ülevaade oma turust, klientidest ja konkurentidest.

7. Mikroettevõtlus saab pihta

Poolteist kuud kriisi on näidanud selgelt, et Eestis on kriisis kõige suuremateks kannatajateks tõenäoliselt mikroettevõtjad. Esiteks seetõttu, et paljud nendest ei kvalifitseeru riiklike meetmete taotlejateks (nt juhatuse liikme lepingud, kaootilised tulud, puudulik finantsplaneerimine jms. ). Teiseks ei pruugi meetmed jõuda nendeni õigel ajal. Ma ise loodan väga, et paljud mikroettevõtjad siiski tulevad sellest olukorrast välja ja Eesti mikroettevõtlus ei lõpe koroonakriisiga.