Kuidas kajastada ettevõtlusega alustamise toetust raamatupidamises?

 
“Kuidas kajastada ettevõtlusega alustamise toetus raamatupidamises?” on küsimus, mis puudutab kõiki alustavaid ettevõtjaid ja eriti neid, kes on otsustanud alguses oma ettevõtte raamatupidamist teha ise.
 
Käesolevas postitus juhendab Eesti Töötukassa poolt makstava ettevõtlusega alustamise toetuse kannete tegemist raamatupidamises. 
 
Üldiselt makstakse toetused välja juba registreeritud ettevõtetele, välja arvatud Eesti Töötukassa ettevõtlusega alustamise toetus, mis kantakse üle eraisikule, peale äriplaanile saadud positiivset otsust. Sellises olukorras võib ettevõtjal tekkida arvamus, et ta võib teha kulud juba eraisikuna. Tegelikkuses see nii ei ole.
 
Eesti Töötukassa poolt makstud ettevõtlusega alusamise toetus liigub raamatupidamislikult järgmiselt:
1. Toetus makstakse välja eraisikule;
2. Eraisik asutab ettevõtte ja avab pangakonto;
3. Eraisik kannab toetuse summa 100% ulatuses ettevõtte pangakontole või kassasse (NB! Toetusest ei tohi kasutada osakapitali sissemakseks 2500 eurot, vaid summa tuleb ettevõttele kanda viitega “ettevõtlusega alustamise toetus”, mis võetakse raamatupidamises üles sihtfinantseerimisena!).
 
Sihtfinantseerimise ehk toetuste kajastamist reguleerib Raamatupidamise Toimkonna Juhend nr 12. Selle kohaselt tuleb sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, üles võtta kohustusena. 
 
Seega raamatupidamises võetakse saadud toetus üles kohustusena.
 
Raamatupidamiskanded on järgmised:
 
1. Toetuse maksmine ettevõtte pangakontole või kassasse:
 
D ehk deebet – kassa või pank -> aktivas käibevara ehk raha suureneb;
K ehk kreedit – tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest (alus: RTJ 12) -> passivas kohustused suurenevad.
 
2. Kulude tegemine toetusest:
 
D ehk deebet
a) kulu ehk kasumiaruandes kulud suurenevad, sama kandega tekib bilansis aruandeaasta kahjum;
b) kui vara võetakse üles bilansis põhivarana, siis aktivas põhivara suureneb.
K ehk kreedit – kassa või pank -> aktivas käibevara ehk raha väheneb.
 
ja lisaks tehakse peale tingimuste tätimist teine kanne:
 
D ehk deebet – tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest ehk passivas kohustused vähenevad;
K ehk kreedit – tulu ehk kasumiaruandes tulu suureneb.
 
Põhivara minimaalse väärtuse määrab ära ettevõtte juhatus ja need võetakse üles varana. Näiteks Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt väljastatava starditoetuse puhul on põhivaraks kõik vara, mille väärtus on üle 100 euro. Muudel juhtudel on mõistlik seda teha varade puhul, mille väärtus on üle 500 euro. Põhivaraks võib olla näiteks arvuti, telefon, mööbel vms.
 
Varade sihtfinatnseerimisel on oluline valida, kas võtta vara arvele brutomeetodil või netomeetodil. Brutomeetodil võetakse vara arvele soetusmaksumuses ja netomeetodi puhul võetakse üles soetusmaksumuses, millest on maja arvutatud vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine. 
 
Kuludeks on igapäevased ettevõtlusega seotud kulud näiteks rent, telefon, internet, domeeni rent vms. 
 
*Käesolevas näites “Toetuse kajastamine raamatupidamises” on ettevõte asutatud osakapitali sissemaksmata ehk ettevõttel on nõue omaniku vastu.
 
 
Käesolev postitus on koostatud koostöös raamatupidamisteenuseid ja finantsnõustamist osutava ettevõttega Estwise OÜ
 
 
Soovid äriplaani ettevõtlusega alustamise toetuse taotlemiseks? Kui jah, siis võta julgelt minuga ühendust SIIT!