Kokkuvõte 2019: Eesti ettevõtlus ja majandus

2019.a. aasta hakkab lõpule saama ning on sobiv hetk vaadata tagasi mööduvale aastale. 

Mis on toimunud 2019.a. Eesti ettevõtluses ja majanduses? 

***

Maailma majandus

Jaanuar 2019.a. algas aktsiaturgudele punases. Üheks languse põhjuseks nimetati investorite ärevust globaase majanduskasvu, Hiina-USA suhete käekäigu pärast, intresside tõusu ja teadmatuse pärast Brexiti teema ümber, millele aasta lõpp tõi ka selgust läbi erakorraliste valimiste ehk Brexit tõenäoliselt siiski tuleb.

03. jaanuaril 2019.a. kirjutas Postimehes Tõnis Oja, et “oodata on stabiilset, aga siiski küsimärkidega majandusaastat”. Lisaks tõdeti artiklis, et Eesti majandus sõltub palju sellest, mida toob aasta maailma majanduses. Lisaks ennustas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, et “Eesti tööstussektori lähitulevik on ebakindel, kuna seda mõjutavad nii maailmakaubanduse madalam aktiivsus ja kiire tööjõukulude kasv”.

Maailmapank prognoosis 2019.a. alguses globaaseks majanduskasvuks 2,9% ja 2020.a. globaalseks majanduskasvuks 2,8%. Aasta lõpu seisuga oodatakse tegelikuks majanduskasvuks 3,5%.

Majandusest ja ettevõtlusest Eestis

Lisaks vaadates uudiseid, siis vähemalt korra käis iga kuu meediast läbi ka kriisi teema – kas on või ei ole, kas tuleb või ei tule? Jaanuaris 2019.a. SEB analüüsimeeskond oli seisukohal, et hetkeolukord ei muutu majanduskriisiks, pigem võib tegu olla majanduse jahtimisega ning kõikumed finantsturgudel on pigem põhjustatud hirmust kriisi ees.

Aasta lõppes Eesti jaoks edukalt, pigem on meie väikese riigi majandus jätkuvalt kasvav. Tulenevalt ERR uudisest 17.12.2019.a., tõstis Eesti Pank 2019.a. majanduskasvu prognoosi 3,4%-ni. 2020.a. ennustatakse majanduskasvu 2,3%. Märgatavat langust ennustatakse järgmiseks ehk 2020. aastal tänu ebakindlusele eksportturgudel, mis mõjutab just Eesti tööstussektorit. Teenuste sektorile maailmamajanduse mõju otseselt ei nähta.

Eesti ettevõtete tööviljakus ehk kasum töötaja kohta oli 2018. aastal 23 900 eurot, mis oli 5% kõrgem 2017.a. tulemustest. Tulenevalt Statistikaameti kartali andmetes on tööviljakuse 2019 aastal kasvanud, jäädes tõenäoliselt 2019. aastal keskmiselt 34 000 eurot ringi.

Ettevõtluskonto 

Jaanuaris 2019.a. tõi LHV koostöös Maksu- ja Tolliametiga turule ettevõtluskonto, mille eesmärk oli lihtsustada oluliselt eraisikute poolt ettevõtlustulude deklareerimist. Detsembris 2019.a. teatas Maksu- ja Tolliamet, et aastaga on 1625 ettevõtluskontot avatud ning sinna on kantud üle 1,8 miljoni euro. See teeb siis keskmiselt ühe konto kohta 1100 eurot. Kuna ettevõtluskonto üheks oluliseks põhimõtteks on see, et pank kannab ettevõtluskontole laekunud summadelt Maksu- ja Tolliametile 20% tulumaksu, siis võiks eeldada, et riigi jaoks on see projekt olnud üpriski edukas, kuna 2019.a. maksulaekumised ettevõtluskontole sissemaksetelt peaksid olema ca 360 000 eurot. 

Edukad ja vähem edukad tegevusvaldkonnad 2019.a.

Mis valdkonnad andsid peamise panuse majanduskasvu? Tulenevalt statistikaameti ülevaadetest olid edukad ja vähem edukad valdkonnad järgmised:

I kvartal 2019.a. 

  • Ettevõtlussektori müügitulu suurenes võrreldes 2018 aasta sama perioodiga 7%.
  • Enim suurenes müügitulu hariduse ja kutse-, teadus- ja tehnika tegevusaladel.
  • Suurima panuse andsid majandusse kaubanduse ja tööstuse sektor.
  • Müügitulud vähenesid kinnisvara ja mäetööstuse valdkonnas.
  • Suurenesid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse.
  • Tööviljakus töötaja kohta oli 31 800 eurot (4% kõrgem 2018.a. sama perioodi näitajatest). 

II kvartal 2019.a.

  • Ettevõtlussektori müügitulu suurenes võrreldes 2018. aasta sama perioodiga 6%.
  • Müügitulu suurenes enamikel tegevusaladel.
  • Suurima panuse andsid majandusse kaubanduse ja tööstus sektor.
  • Müügitulud vähenesid mäetööstuse, energeetika, veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitusettevõtetel.
  • Suurenesid ettevõtete investeeringud masinatesse, seadmetesse ja ehitistesse.
  • Tööviljakus töötaja kohta oli 34 600 eurot (4% kõrgem 2018.a. sama perioodi näitajatest).

III kvartal 2019.a.

  • Ettevõtlussektori müügitulu suurenes võrreldes 2018. aasta sama perioodiga 5%.
  • Müügitulu suurenes enamikel tegevusaladel.
  • Suurima panuse andsid majandusse kaubanduse, tööstuse ning info ja side sektor.
  • Müügitulud vähenesid mäetööstuse ja energeetika valdkonnas.
  • Suurenesid ettevõtete investeeringud masinatesse, seadmetesse ja ehitistesse.
  • Tööviljakus töötaja kohta oli 34 700 eurot (4% kõrgem 2018. sama perioodi näitajatest).

IV kvartal 2019.a. andmed ilmuvad jaanuaris.

Seega tulenevalt eeltoodust oli väga hea aasta enamikele sektoritele, eriti aga nii tööstus- ehk tootmisettevõtetele ja kaubanduse ettevõtetele. 

E-kaubandus

Tulenevalt E-Kaubanduse Liidu poolt avaldatud statistikast kasvas 2019. aastal e-kaubandus 27%, moodustudes 20% igakuisest jaekaubanduse käibest ning 15-30% aktiivsemate kaupmeeste müügist. Inimeste tarbimisharjumused e-kaubanduses on järgmised:

  • 80% kasutab ostu sooritamisel pangalinki;
  • Eelistatuim kättesaamisviis on pakiautomaat;
  • Mobiiltelefon on saanud peamiseks ostu sooritamise vahendiks. 

Poliitika, majandus ja maksud

Kevad 2019.a. raputas Eesti poliitikamaastikku, kus võimule sai kolmik Keskerakond, Isamaa ja EKRE. Enne kui uus valitsus sai veel anda ametivande, viis Äripäev läbi küsitluse arvamusliidrite seas. Küsitluse tulemusel selgus, et uut valitsust ei peetud töövõimeliseks. Kui vaadata mööduvale aastale, siis tõesti on esimene aasta möödunud üle kivide ja kändude ehk ühest skandaalist teise. Koalitsioonileping 2019-2023 on ettevõtluse ja majanduse teemadel suhteliselt üldsõnaline, seega eks lähiaastad näitavad mis mõju avaldab uus võim ettevõtlussektorile.