Kodulehe loomise ABC

  • 18:51

Koduleht on muutunud iga ettevõtte visiitkaardiks, ilma milleta ettevõtet justkui pole olemas.

  • Kas teha ise koduleht või osta see teenus sisse?
  • Millist tarkvara valida? 
  • Millest üldse alustada?

On küsimused, mida ettevõtjad endalt küsivad ja millele püüan alljärgnevalt vastata.

Olen loonud ise 2 kodulehte (käesolev ettevõtlusportaal ja www.eneseareng.ee) kasutades WordPressi tasuta kujundusi. Lihtsate kodulehtede puhul on wordpressi eeliseks lihtsus, mugavus ja rohked juhendid (õppevideod, blogid, artiklid), mis võimaldavad kodulehte luua eelnevate IT-alaste teadmisteta.

1.Millest peaksin alustama kodulehe tegemisel?

Kõigepealt on oluline enda jaoks läbi mõelda kellele ja miks kodulehte on vaja. Sellele aitab vastata oma kliendi ja tema info tarbimiste eeliste tundmine. Sellest sõltuvad palju edaspidised valikud. 

2. Kas ma peaksin tegema eraldi kodulehe või piisab ka Facebooki lehest?

Kõige olulisem erinevus kodulehe ja Facebooki lehe vahel on see, et kodulehe puhul on nn omand ettevõtja käes, kuid Facebooki lehe puhul ettevõtja justkui rendib reklaampinda (analoogselt nagu kunagi esitati andmeid infokataloogi). Juhul kui Facebook muudab oma reegleid või üldse lõpetab tegevuse, siis ka kaob seal asuv leht. Lisaks on võimalik turundada Facebooki lehte vaid Facebookis, traditsioonilist kodulehte mujal otsingumootorites (nt Google, neti.ee jms). Facebooki lehe koostamine võtab aega mõned minutid ja on tasuta. Kodulehe loomisele eelnevad nii domeeni registreerimine kui ka platvormi/tarkvara valik millele koduleht luuakse. Juhul kui ettevõtte jaoks on Facebooki leht oluline (kuna nt klient asub Facebookis), siis parim lahendus on luua koduleht ja siduda see ära Facebooki lehega (analoogselt nagu on käesolev ettevõtlusportaal tehtud). Selline lahendus võimaldab kasutada Facebooki kui turunduskanaline, sisu aga asub kodulehel ja mida on võimalik ka lisaks Facebookile reklaamida muudes kanalites.

3. Kui ma otsutan kodulehe teha, siis millest peaksin alustama?

Kõigepealt on oluline registreerida domeen ehk kodulehe aadress (va kui ei ole plaan koduleht teha mõnele blogi platvormile nt blogspot). Domeeni saab registreerida mõne registripidaja ehk teenusepakkuja juures. Ühel koolitusel küsiti: “Kas on mõistlik registreerida domeen Eestis või välismaal?” Vastuseks oli, et tänapäeval väga vahet ei ole (nt kui tegu on .com domeeniga), kuid samas on Eestis kindlasti kiirem ja lihtsam suhtlus registripidajaga.

Kogemus: “Mina väärtustan registripidajaga kontakti väga kõrgelt, kuna on mitmeid olukordi olnud, kus peale mõne omal käel tehtud arendamiseapsu käigus on koduleht “katki” läinud. Nendes olukordades olen saanud koheselt probleemid lahendatud ja haldaja on kodulehe taastanud enne kui rike on mõju hakanud avaldama”.

Domeeni registreerimine on tasuline. Hind sõltub sellest kas osta alguses vaid “majutus” ehk broneerida endale domeen või siis alustada ka kodulehe loomisega. 

Loe lisaks domeeni registreerimise kohta: “Kuidas registreerida domeeni?”

Aegajalt ka küsitakse “Kuidas töötab täpitähtedega domeen?” Minul on kogemus ühe domeeniga olemas ja lühike vastus on – ei tööta hästi, sest otsingumootorid (nt Google) ei tunne täpitähti. Seega sõltumata minu jõupingutustest, see koduleht jäi Google’ile nähtamatuks. Õppetund – kui vähegi võimalik, siis soovitan leida domeen milles ei esine täpitähti.

4. Millist registripidajat valida?

Eestis tegutseb hetkeseisuga 43 registripidajat, kelle juures on võimalik domeeni registreerida ja “majutada”. Sobiva registripidaja valik sõltub ettevõtja enda vajadustest, ootustest ja sellest kas registripidaja konkreetset tüüpi domeene registreerib.

Kogemus: “Mina olen valinud registripidajaks Elkdata ehk www.veebimajutus.ee , kuna mulle meeldib kiire klienditeenindus ja võimalus, et peale registreerimist on mul võimalik wordpressi sisuhaldussüsteem ehk tarkvara avada vaid 1 klikiga, sest muu tehniline ettevalmistustöö on juba minu eest kõik ära tehtud.” 

5. Kas luua ise koduleht või osta teenus sisse?

Kodulehe loomine on tänapäeval jõukohane igale ettevõtlikule inimesele. Kuid siinkohal on oluline varuda selle tegemiseks aega ja uudishimu. Tellides kodulehe loomise teenus sisse, siis on oluline arvestada järgmiste soovitustega:

  • Teenuse sisseost eeldab kõigepealt iseenda jaoks kodulehe funktsioonide ja disaini läbimõtlemist. Hea oleks nt koguda kokku erinevaid kodulehti, mis tuua näiteks, luua kodulehe menüü ja kirjeldada ära kliendi liikumine kodulehel. See on oluliseks infoks arendajale;
  • Arendaja valik. Lihtsamate kodulehtede loomise hinnad algavad ca 300 EUR-st, kuid võivad ka vabalt ulatuda ka 1000-10 000 EURini. Mida selgemalt saab kodulehe sisust ja vajadusest aru ettevõtja, seda mõistlikumaks võib ka tema jaoks kujuneda hind.

Arendaja valikul uuri kõigepealt kogemusi tutvusringkonnast ja äkki leiad ka selle abil sobiva koostööpartneri.

Kogemus: “Sõltumata sellest kes teeb kodulehe, mõistlik on see luua tarkvarale, mida on lihtne kasutada ja hallata. Ebamõistlik on iga lihtsa täienduse puhul pööduda arendaja poole. See on ka üks põhjus, miks mina olen valinud wordpressi, kuna seda mõistavad paljud arendajad ja ma ei ole seotud ühe koostööpartneriga.”

6. Millist tarkvara ehk sisuhaldussüsteemi valida kodulehe loomiseks?

Kodulehe sisuhaldussüsteeme on erinevaid. Valik lähtub sageli individuaalsest kogemusest või tuttavate soovitustest. Nagu eelpool öeldud olen mina kasutanud WordPressi, kuid professionaalsed arendajad seda pigem ei soovita kuna tegu on väidetavalt paindliku süsteemiga vaid teatud piirideni. Tõsi, nii ta on. Nimelt WordPressi koduleht koosneb justkui erinevatest puzzle tükkidest ehk pluginatest, millest lood ühtse terviku. Aegajalt on olnud vaja õige plugina otsimiseks kulutada tunde või küsida abi professionaalide käest, kuna sobivale lahendusele eelnevad 5 pluginat ei sobinud valitud kujundusega. Lisaks WordPressile olen teinud kodulehte ka Joomlas, mis osutus veelgi keerulisemaks ja kohmakamaks ning vajas pidevat arendaja abi.

Soovitan lugeda erinevaid professionaalide postitusi sisuhaldussüsteemide võrdlustest:

“Wix või Voog: kumb on parem tööriist lihtsa kodulehe tegemiseks?” (Elkdata, 24.07.2017) (sisaldab wix, voog, wordpressi, drupal võrdlusi).

“Kuidas luua head kodulehte” (Äripäev, 20.11.2015)

“Kas teha koduleht WordPressi või Joomlaga” (Kodulehekoolitused, 11.07.2013)

7. Aga kuidas luua e-poodi?

E-pood on võimalik luua olemasolevale lehele või on ka võimalik luua e-pood mõne suurema keskkonna platvormile Astri, Etsy, Shopify või Facebook), avada e-pood spetsiaalse tarkvara abil nt Webshopper, Shoproller, Woocommerce, Prestashop või Magento.

8. Kuidas siis tegelikult ikkagi alustada?

Ettevõtlussoovitused liiguvad tänapäeval selles suunas, et kõigepealt on hea teha nn esimene koduleht lihtsate ja kiirete vahenditega ja seejärel siis luua juba leht, mille arendusse investeerida nii aega kui raha. Ükski koduleht ei tööta kui see kasutajatele ehk potentsiaalsete klientidele ei meeldi. 

9. Koduleht valmis – kuidas edasi?

Järgmiseks sammuks peale kodulehe avaldamist on turundamine.

Konkurentsitihedas ärikeskkonnas ei piisa enam vaid kodulehe loomisest. Oluline on tegeleda nii SEO-ga kui ka siduda leht ära Google Analytics programmiga (tasuta), mis võimaldab muuta koduleht internetis nähtavaks, jälgida klientide liikumist lehele ja lehelt välja. See omakorda annab kasulikku infot nii turunduskanalite valikuks kui tootearenduseks.