Äristrateegia teadlik valik

Foto: pixabay.com

Äristrateegia on plaan, mis aitab jõuda soovitud tulemusteni läbi eesmärkideni jõudmise või probleemide lahendamise. 

Äriplaanides asub äristrateegia kirjeldus peale ärikeskkonna ja SWOT analüüsi. Äristrateegia aitab hoida fookust ja toetab eesmärkideni jõudmist.

Michael Porteri konkurentsimõju strateegia mudel

Enamkasutatud üldstrateegiaid on Michael Porter’i poolt 1985. aastal raamatus “Competitive Advantage: Creating and Sustaining Superior Performance” avaldatud konkurentsimõju strateegia mudel. See aitab välja selgitada tegevusvaldkonna olukorra, analüüsida ettevõtte olukorda selles ja anda suunad mida oleks kõige mõistlikum teha tulevikus. Mudel sobib eelkõige just siis kasutamiseks, kui ettevõtte on kasutanud Porter’i 5 mõju mudelit mikro- ehk sisekeskkonna analüüsis.

Porter’i konkurentsimõju strateegia mudel

STRATEEGILINE SIHTTURG KONKURENDIEELISED
MADALAD KULUD TOOTE/TEENUSE UNIKAALSUS
TURG ON LAI Kulude juhtimise  strateegia Eristumisstrateegia
TURG ON KITSAS Fokusseeritud strateegia

(turunish, madalad kulud)

Fokusseeritud strateegia

(turunish, eristumine)

Allikas: “Competitive Strategy: Tehniques for Analyzing Industries and Competitiors” Michael E. Porter

Michael Porter jaotab ettevõtte üldstrateegia 3 gruppi:

  • Kulude juhtimise strateegia– ettevõtte konkurentsieeliseks on madalad kulud. Kasumlikkuse suurendamine toimub ka läbi kulude alandamise või hindade korrigeerimise. Selle saavutamiseks on oluline tõhusate tehnoloogiliste lahenduste kasutamine, efektiivselt toimiv tarneahel või odavate ressursside (raha, tooraine, tööjõud) kasutamine. Kulude juhtimise strateegia oluliseks miinuseks on sarnaste võimaluste kättesaadavus kõigile ettevõtetele ja selle strateegia kopeerimise lihtsus. Praktikas võib ettevõte alustades, kui puuduvad nii kõrged püsikulud kui ka investeeringuvajadused, valida madalate kulude strateegia, kuid hiljem võib see muutuda. See on ühtlasi ka hetk, mil ettevõte on valiku eest kas tegutseda edasi või lõpetada tegevus.
  • Eristumisstrateegia– ettevõtte konkurentsieeliseks on toote või teenuse unikaalsus, mis eritab ettevõtet konkurentidest. Eristuda on võimalik näiteks disaini, brändi, tehnoloogia, kvaliteedi, klienditeeninduse, toote omaduste, garantii, lisateenuste või kättesaadavuse kaudu. Strateegia eelisteks on potentsiaal suurema turuosa saavutamiseks läbi klientide lojaalsuse, madala hinnatundlikkuse ja madalate müügi- ja turunduskulude. Eristumisstrateegia eeliseks on oma klientide vajaduste ja ootuste põhjalik tundmine.
  • Fokuseeritud strateegia– keskendumine kindlale segmendile, klientide grupile, tootele/teenusele või geograafilisele asukohale. Fokuseeritud strateegia võib väljenduda nii madalate kulude kui ka eristumisstrateegiana. Keskendumist kitsale segmendile võimaldab vähendada äririske läbi madalate kulude kui ka lojaalsete kliendisuhete, pakkudes neile täpselt seda mida nad vajavad. Ettevõttel on võimalik välisturgudele siseneda läbi niśituru, maandades nii ettevõtte kasvamisega ja uute turgudele sisenemisega seotud riske.
  • Kinnijäämine keskele ehk “nokk-kinni-saba-lahti” olukord– Porter on toonud ka välja olukorra kus ettevõte võib paigutuda keskele. Ma nimetan seda “nokk-kinni-saba-lahti” olukorraks, kus ettevõttel ei ole piisavat turuosa, puuduvad vahendid investeeringuteks või piisava müügimahu saavutamiseks, nii et tekiks püsiklientuur. Keskele kinni jäädes peab ettevõte arvestama madala kasumlikkusega ja ärimahtudega, kuna kliente ei ole piisavalt ja puuduvad ressursid et ehitada üles organisatsioonikultuuri mis toetaks näiteks eristumisstrateegia elluviimise (motiveeritud meeskond, klienditeenindus, tootearendus). Selles olukorras leiab end päris palju väikeettevõtjaid, kes on teinud alguse, kuid peale mõnda aega jõuavad justkui seisakuni – vanat moodi enam ei saa, uut moodi ei oska/julge.
Plussid Miinused
Madalate kulude strateegia 1.Keskmiselt kõrgema kasumi teenimise võimalus;

2.Kuluefektiivsus tekitab teistele kõrge sisenemisbarjääri;

3.Kliendibaasi kasv hinnatundlikus kliendisegmendis;

4. Konkurentide vähesus.

1.Konkurentide lisandumise oht;

2.Nõudluse suurenemise korral vajadus kulusid tõsta;

3. Negatiivne mõju kvaliteedile;

4. Eeldab suure turuosa saavutamist ja ligipääsu soodsale toorainele;

5. Mainele negatiivse mõju oht;

6. Hinnatundlikud kliendid;

7. Madal kliendilojaalsus;

8.Tehnoloogia kiire areng kaotab ära konkurentsieelise.

Eristumisstrateegia 1.Klientide lojaalsus;

2.Klientide madal hinnatundlikkus;

3.Madalad kulud müügi- ja turunduskuludele (pikaajalises perspektiivis);

4.Püsiklientuuri kasvamine.

1.Kõrged kulud (arendus, personal, turundus) nii alustamisel kui ka oma positsiooni hoidmisel;

2.Kliendi ootused kvaliteedile kõrged;

3.Kliendid võivad olla hinna-tundlikud hindade tõusule.

Fokusseeritud strateegia 1.Kasumimarginaali kasvu potentsiaal;

2.Madalad püsikulud (personal, turundus, müük);

3.Potentsiaal siseneda uutele turgudele.

1.Turu maht võib piirata ettevõtte kasvu;

2.Ettevõtte kasv sõltub heast klientide vajaduste mõistmisest;

3.Kliendilojaalsus madal, konkurentide lisandumise oht kõrge (eristumine läbi madalate kulude).

Kinnijäämine keskele ehk “nokk-kinni-saba-lahti” olukord 1.Puudub piisav turuosa ja müügikäive;

2. Madal kasumlikkus;

3. Ebapiisavad ressursid (meeskond, finants, seadmed);

4.Ettevõtja/meeskonna ebapiisav ettevõtluskogemus ja ebakindlus.

Lahendus – teadlik strateegiline otsus, julgus ja valmisolek riskida!

Porter’i konkurentsimõju strateegia plussid ja miinused. Allikas: “Äriplaneerimine” Andro Kullerkupp (lisatud Sirle Truuts täiendused)

Autor: Sirle Truuts

Loe lisaks:

  1. Kuidas leida äriideed?
  2. Kuidas sõnastada visiooni?
  3. Lühi- ja pikaajalised eesmärgid (sh praktilised näited)
  4. Ärikeskkonna analüüs – kellele ja miks?
  5. SWOT analüüs

Sirle