Ärinime kontroll

Igal ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele, mis peab olema avaldatud kõigil ärilistel dokumentidel ja kodulehel. Enne ettevõtte loomist on soovitav teha ärinime kontroll.

Ärinime kontrolli saab teha e-äriregistris: https://ariregister.rik.ee/nimeparing.py

Ärinime registreerimist reguleerib äriseadustikus peatükk 2, § 7-§15.

Lähtuvalt äriseadustikust:

• Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus
• Ärinimi peab olema selgelt eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Eristatavuse nõue ei ole seaduses piiratud tähtede või häälikute hulgaga ja pigem lähtutakse konkreetsest ärinimest. Näiteks võib mõni ärinimi võib olla selgelt eristatav juba kasvõi ühe tähe erinevuse puhul ja mõni teine ei ole eristatav ka näiteks kahe või kolme tähega.
• Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ja tegevuse ulatuse osas. Näiteks ettevõte tegutseb metallitööde valdkonnas, kuid soovib ärinimeks panna Miina Õmblustööde OÜ.
• Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
• Ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta (v.a. kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes ei ole kaubamärk kaitstud). Lisaks kohalikele ettevõtetele on Eestis õiguskaitse ka Euroopa Ühenduse kaubamärkidel, mistõttu ei ole võimalik ka neid oma ärinimest kasutada.
• Ärinimi peab sisaldama viidet ettevõtlusvormile (nt OÜ või osaühing kas nime alguses või lõpus).
• FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime.
• Ärinimi ei tohi sisaldada isiku nime, kes ei ole osanik (kuid võib sisaldada osaniku ees- ja perekonnanime).
• Ärinimi, asukoht ja äriregistri kood peab olema kajastatud kõigil ärilistel dokumenditel ja kodulehel. Juhul kui ettevõtja soovib kajastada ka osakapitali suurus, siis on oluline ka lisada info osakapitali tasumise või mittetasumise osas. Praktikas üldiselt osakapitali suurust ärilistel dokumentidel ei kajastata. Huvi korral on võimalik sellega tutvuda e-äriregistri andmebaasis.
• Ärinimega sama või sarnase kodulehe aadressi ehk domeeni registreerimisel on soovitav ka ärinime valimisega samaaegselt kontrollida ka domeeni saadavust. Näiteks võib seda teha aadressil www.veebimajutus.ee. Juhul kui domeeni nimi on sama mis ärinimi, siis on soovitav oodata domeeni registreerimisega hetkeni, kui ärinimi on kinnitatud.
• Lisaks eeltoodule kontrollib registripidaja ärinime vastavust õigekeelsusnõuetele, mille kohaselt näiteks ei pruugi olla sobiv ärinime kus on korduvused, jutumärgid või halb loetavus. Samuti vaatab registripidaja ka käände- ja pöörde- jm grammatilisi sõnalõppude erinevust.
• Ärinime ei või võõrandada (nt müüa) ilma ettevõtteta, v.a. siis kui ärinimi võõrandatakse ettevõtja likvideerimisel või pankrotimenetluses.
• Äriseadustik sätestab ka piiranguid ärinime kasutamises sõnaga “riik”, “linn”, “vald” vm sõnadega, mis viitavad riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusele.

Äriregistris on toodud näiteid õigetest ja valedest ärinimedest koos selgitustega:

https://ariregister.rik.ee/files/arinimi_1_est.pdf