7 põhjust, miks on Eestis hea hakata ettevõtjaks

Ettevõtlusega alustamine võib olla inimese jaoks oluline elumuutus, milleni jõudmine võib võtta aega. Ettevõtjaks kasvamist toetavad nii inimese enda tahe kui ka sobiv ärikeskkond, mis loob võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks.

Kas Eestis on kerge või raske ettevõtjaks hakata?

Alljärgnevalt on välja toodud 7 põhjust, miks Eestis tasub ettevõtlusega tegeleda.

1. Ettevõtlusega alustamine on lihtne ja taskukohane

Eestis on võimalik ettevõtlusega alustada sisuliselt 0 euroga. Mida see tähendab? Tulenevalt tulumaksuseadusest on võimalik ettevõtlustulu deklareerida ka eraisikuna. Eriti lihtne on seda teha läbi pangas avatava ettevõtluskonto. Oluline on siinkohal mõista, et ettevõtluskonto ei ole ettevõtlusvorm ja seega ei saa seda võrrelda äriühingutega. Lisaks ei ole võimalik ettevõtluskonto puhul tulust maha arvata ettevõtlusega seotud kulusid. Mida see tähendab? Eelkõige seda, et tulumaksu (20%) tuleb maksta igalt teenitud eurolt. Neile kes soovivad ettevõtlusega tegeleda püsivamalt ja teadlikumalt, siis on mõistlik asutada äriühing. Kõige sobivam on selleks osaühing (riigilõiv 190 eurot, osakapital 2500 eurot, kuid selle sissemaksmist võib lükata tulevikku). Loe pikemalt “Ettevõtluskonto või osaühing – kumb on mõistlikum?“

2. Ettevõtlust soosiv maksusüsteem

Eestis on jätkuvalt ettevõtlust toetav maksusüsteem. See tähendab eelkõige seda, et juhul kui ettevõte teenib kasumit ning seda ettevõttest välja ei maksa dividendidena, siis puudub ka kohustus väljamaksmata kasumilt tulumaksu (25%) maksta. Seega võib tulumaksu maksmise nö lükata tulevikku. Selline süsteem toetab kasumi jätmist ettevõttesse ja selle edasi investeerimist ettevõtte kasvu. See on ka üks põhjuseid, miks on mõistlikum ettevõtjana tegutseda läbi äriühingu, mitte läbi ettevõtluskonto.

3. Suhtlust riigiametitega toetavad e-lahendused

Tänu e-riigi lahendustele on suhtlus riigiga suhteliselt kiire ja lihtne. Mina ise olen ettevõtlusega kokku puutunud ka 20 aastat tagasi ja seega kinnitan, et olukord on täiesti teine. Toon välja mõned teenused, millega enamik alustavaid ettevõtjaid kokku puutub:

• Äriregister: ettevõtte asutamiseks ja registrikaardi võtmiseks ei pea minema äriregistrisse, vaid piisab kas panka vm minnes sellest, et on olemas isikut tõendav dokument ja ettevõtte nimi / registrikood.
• Maksu- ja Tolliamet: peale ettevõtte loomist saad automaatselt ligipääsu e-maksuametisse (2019. aastast ei ole enam vaja ka e-maksuameti lepingut sõlmida), infovahetus toimub juba hetkel raamatupidaisprogrammide ja e-maksuameti vahel ning tulevikus on oodata ka infovahetuse laienemist pankadega. 
• Eesti Haigekassa: töötajate andmed liiguvad Haigekassasse läbi Töötajate registri, mida haldab Maksu- ja Tolliamet. 

4. Tugiteenuste hinnad on jõukohased ka alustavale ettevõtjale

Peale ettevõtlusega alustamist vajab ettevõtja erinevaid tugiteenuseid. Kõige esmane on raamatupidamise teenus. Eestis on raamatupidamisteenuse pakkujaid väga palju ja seega on hinnad jõukohased igale ettevõtjale. Professionaalsed tegijad on mures raamatupidamisteenuse kvaliteedi osas ja soovitavad hoolikalt valida raamatupidajat. Teiseks oluliseks tugiteenuseks on turundus. Kuigi ettevõtjatele võib tunduda turundus lihtne, siis näiteks digitaalse turunduse lahendustega ei pruugi iga ettevõtja enam ise hakkama saada. Seega on mõistlik kaasata spetsialist ja eelkõige seetõttu, et turundus ei oleks mitte kulu, vaid investeering. Lihtsamaid turundustegevusi teevad ka virtuaalsed assistendid, kelle teenuse hind on veelgi madalam. Kuna nii raamatupidamise- kui ka turundusteenuse pakkujaid on palju, siis on soovitav võtta erinevaid pakkumisi ja uurida teenusepakkuja tausta. Väga hästi saab abi ka nt erienvatest Facebooki gruppidest, kuhu on valdkonna spetsialistid koondunud. On arvamus, et tööjõumaksud on Eestis väga kõrged. Mina enda arvamus on see, et peamiseks probleemiks ei ole mitte kõrged tööjõumaksud, vaid pigem madal tootlikkus töötaja kohta. 

5. Äritrendid jõuavad Eestisse viitajaga

Tänu 10+ aastasele ettevõtluskogemusele olen märganud, et erinevad ettevõtlusvaldkonna trendid jõuavad Eestisse mõningase viitajaga. Seega konkurentsieelise loomiseks ei pea midagi välja mõtlema, vaid sageli piisab ka sellest, et olla kursis maailmas toimuvate äritrendidega. Liigselt Eestis toimuvale keskendumine piirab nii võimalusi ja soodustab pigem üksteiselt kopeerimist, mitte väärtuse loomist. Leia enda valdkonnast ägedaid tegijad välisturgudelt ja õpi nendelt, mitte “naabrimehe või naabrinaise” kogemuselt!

6. Piisavalt väike ja paindlik turg äriidee testimiseks

Eesti turg on pisike, kuid seevastu ideaalne äriidee testimiseks. Seda just eelkõige seetõttu, et informatsioon liigub kiiresti ja seega on võimalik saada kiiret tagasisidet vajaduse järgi. Kuna ma ise jälgin palju just välisettevõtjaid, siis olen ka märganud seda, et väike turg on teinud ettevõtjaid laisaks. Suurtel turgudel, kus konkurent on tihe, tuleb kliendini jõudmiseks palju rohkem teha, kui Eestis. 

7. Professionaalsed oskused, mida on võimalik ettevõtluseks muuta

Eestlased on targad, töökad ja kohusetundlikud. Seega on arvan, et igal eestlasel võimalus oma ettevõtlusega alustada kasvõi nii, et müüa oma professionaalseid oskuseid. Näiteks loob see ideaalsed võimalused alustada ettevõtlusega palgatöö kõrvalt.

***

Soovid hakata ettevõtjaks, kuid ei tea millest alustada? Osta e-raamat “Ettevõtlusega alustamise ABC” ja raamat “Ettevõtjaks palgatöö kõrvalt“. Mõlemad raamatud sisaldavad kõiki olulisi teemasid, millega ettevõtja puutub kokku ettevõtlusega alustamisel.