5 põhjust miks ettevõtlus jääb unistuseks

Sirle
14. detsember, 2021
09:38

“Iga ettevõte saab alguse unistusest, mis võib inimest tabada täiesti ootamatult kas kosutaval tervisekõnnil, pikal autosõidul või hea sõbraga kohtumisel lõunasöögi ajal. See hetk on ühtlasi sügavam taipamine muutuste võimalikkusest inimese elus. Sellel hetkel sünnib inimene ettevõtjana. Sageli võib peale ettevõtlusmõtte tekkimist minna mööda aastaid, kuna mugavustsoon, hirm või ebakindlus võtavad üle juhtrolli ettevõtlusunistuse elluviimisel. Ebakindlus takistab tegutsemast, toetades ettevõtlusimpeeriumi loomist oma unistustes, aga mitte reaalsuses.”

See on katkend minu poolt avaldatud e-raamatust “Kuidas hakata ettevõtjaks?”, mille pühendan kõigile oma ettevõtluskoolitustel ja mentorluses osalenud klientidele.

Olen aastate jooksul koolitanud ja nõustanud sadu alustavaid ettevõtjaid. Olen olnud tunnistajaks nii äriideede sünnile kui ka nende surmale. Kahjuks jääb oluliselt rohkem ettevõtlusunistusi täide viimata võrreldes nendega mis ellu viiakse.

Seega tänasel olulisel kuupäeval (14.12.2021), kui minu ettevõtluse e-koolitus (sh äriplaan ja mentorlus) saab 1 aastaseks, siis on oluline otsida vastust küsimusele “Miks jäävad paljud ettevõtlusunistused täide viimata?” just läbi klientide lugude, millele olen viimase aasta jooksul väga lähedalt mentorina saanud kaasa elada.

1. Ettevõtlus jääb kinni unistuse etappi

Ettevõtlus saab alguse unistusest muuta nii iseenda kui ka klientide elu. Arvan, et ettevõtlus peaks alati toetuma unistusele, kuna sellisel juhul on see seotud inimese sisemise motivatsiooni ja emotsioonidega. Pelgalt ratsionaalne eesmärk ettevõtlusest ei pruugi pikaajaliselt ellu jääda, kuna kui näiteks rahalise eesmärgini jõudmine võtab esialgsest arvatust kauem aega, siis kaob ära ka motivatsioon.

Ettevõtluse olemuseks on muutused ehk ettevõtja peab olema valmis selleks, et ettevõtlusega tegelemisel hakkab nii äriidee kui ka ettevõtja ise muutuma. Ettevõtluses jäävad ellu kohanejad. Sageli aga juhtub nii, et ettevõtja jääbki kinni oma unistusse ja ei ole valmis mitte mingil kujul tegema kompromisse oma ideaalse äriidee ja turu tegeliku olukorraga. Tõsi, teinekord peab ka jääma endale kindlaks, kuna ettevõtlus nõuab ka tugevat visiooni. Kuid kui töö käigus selgub, et kliendi vajadus või ostukäitumine on hoopis erinev ettevõtja nägemusest, siis on kohanemine sageli hädavajalik.

MIDA TEHA? Läbi erinevate klientide lugude olen märganud, et kõige parem viis unistusest välja saada on kaasata klient võimalikult varakult oma toote või teenuse arendusse ja turundustegevuste planeerimisse. Näiteks läbi kliendiküsitluse, intervjuude või turundustegevuste (nt sisuturundus). Praktikas on olnud mitmeid olukordi, kus alustav ettevõtja on shokeeritud kliendi tegelikust arvamusest või tarbimiseelistustest.

2. Ettevõtluses peitub "kurat" detailides

Ettevõtluses peitub “kurat” detailides. Mida ma selle lausega mõtlen? Mõistsin ise selle tähendust umbes aasta tagasi Facebooki reklaami tehas. Nimelt esialgne reklaam inimestele väga korda ei läinud ja müük oli väga väike. Kuna mul oli samal ajal TalTechi’is magistriõpingute raames digiturunduse õppeaine, siis Teet Torim’i (Nullis omanik ja koolitaja) värvikate praktiliste näidete ja juhendamise abil muutsin reklaamis CTA ehk kliendi tegevuse üleskutse sõnastust. Ja üllatus-üllatus! Müük aktiveerus nii, et laovaru sai tühjaks müüdud.

Seega nii ettevõtlus kui ka eelkõige turunduses peitub “kurat” ehk edu alati detailides. Ettevõtluskoolitusel osalejatel on alati alguses oma äriidee või ettevõtlusmõtted sageli liiga üldised. Klientidena nähakse kõiki kliente, konkurentidena mitte kedagi ja turundust tehakse kõikides kanalites. Tundub tuttav? Kui nii, siis võibki ebaedu põhjus olla liigne üldistus. Kui ettevõtluskoolituse ajal süvenetakse detailidesse, siis selgub, et kõigi tegevuste tegemiseks ei ole ressursse (aeg, raha, vahendid) ja edu peitub pigem paremas fookuses. Tõsi, teinekord tulebki teha 10 korda valesti, selleks et jõuda lahenduseni, mis töötab ideaalselt!

MIDA TEHA? Ole uudishimulik oma valdkonna vastu detailselt. Vali välja oma kliendisegment ja pühendu täielikult talle. Katseta, muuda, katseta, muuda … ja ühel hetkel tuleb ka tulemus!

3. Enne passiivset heaolu, on vajalik teha palju aktiivset TÖÖD!

Aegaajalt jõuavad ettevõtluskoolitusele kliendid, kes on palgatööl tõsiselt läbi põlenud ja on andnud endale lubaduse, et edaspidine elu peaks kindlasti muutuma. Olles ise mitmeid kordi palgatöötajana suure leegiga läbi põlenud, siis tean seda tunnet. Juhul, kui on tugev läbipõlemise kogemus, siis võib inimesel tekkida ettevõtluses intensiivsematel töötamise perioodidel alateadlikult võitle-põgene-tardu reaktsioon. Mõistusega justkui tead mida teha, kuid reaalsuses ei suuda diivani pealt püsti tõusta. Kui need on lühiajalised taastumise hetked, siis ei oma need mõju ettevõtlusele. Taastud ja tegutsed edasi. Kuid kui tardumine või põgenemine asendustegevustessse toimub pikemalt, siis tuleks selle negatiivse läbimõlemise kogemusega tegeleda.

Vahel ei olegi läbipõlemise kogemust, vaid kuna Eestis on meedias fookuses pigem ettevõtluse edulood, siis sellest tulenevalt võib kujutlus ettevõtlusest olla ebatäpne. Ettevõtlus ei ole üksnes passiivne heaolu vaid selleni jõudmine nõuab sageli aastatepikkust aktiivset tööd.

MIDA TEHA? Kui passiivne heaolu on väga oluline motivaator, siis on soovitav heaolu tuua juba alguses oma igapäevaellu, nii et ettevõtlus selle läbi ei kannataks. Näiteks minul on nn. laisad esmaspäevad, kuhu ma võimalusel ei pane kohtumisi, käin trennis ja teen loovamaid tegevusi. Laiskade esmaspäevade taga on ka oma lugu. Nimelt müügijuhina pangas töötades olid esmaspäevade kõige stressirohkemad, seega oma ettevõttes sümboliseerivad laisad esmaspäevad minu ettevõtlusvabadust. Olgugi, et nende nautimiseks tuleb teinekord teha ka tööd nädalalõpul 😉

4. "Eristu või sure!" ei ole pelgalt lause, vaid ettevõtja igapäevaelu

Eristumine tähendab ettevõtluses ainulaadsust ehk ma teen ettevõtjana oma äri erinevalt konkurentidest. Siinkohal suur tunnustus kõigile alustavatele ettevõtjatele, sest eristumisvõimaluste märkamist ja julgust erinevaks lähenemiseks on alustavates ettevõtjates piisavalt. Kuid ometigi ei jõuta tulemusteni. Miks?

Ühe põhjusena, miks eristumine ei tööta on see, et eristumise eest ka raha maksvaid kliente ei ole piisavalt. Siinkohal ongi probleemiks sageli see, et ettevõtja on äriidee arendamisel liigselt üldistanud oma klientide mahtu stiilis “Minu klientideks on kõik inimesed …”. Sageli võib klient tegelikult olla oma olemasoleva lahenduse üle väga õnnelik või on harjumuse muutus tema jaoks liigselt ebamugav.

Teiseks probleemi põhjuseks on ettevõtja enda ebapiisav turundus ehk kliendid lihtsalt ei tea, et toode või teenus on olemas. Siinkohal on ka ütlus, et “eestlase müügistiil on agressiivne ootamine”. Seega kui on soov oma toode või teenus viia klientideni, siis peab turundustegevuste plaan ja eelarve olema oluliselt ambitsioonikam, kui ta sageli on.

MIDA TEHA? Kaasa klienti võimalikult vara oma ettevõtluse arendamisse ja turundust tee pigem rohkem, kui vähem. Sageli on ettevõtjatel hirm, et nad ei jõua tellimusi ära täida. Tegele selle probleemiga alles siis, kui see käes on!

5. Kas ettevõtluseks ollakse ikkagi päriselt valmis?

“Ettevõtlus on parim enesearengu programm” ütlevad kogenud ettevõtjad. Eneseareng ettevõtluses tähendab pidevat iseenda avastamist, teadvustamist ja kompromisse. Kõik see ei pruugi alati olla meeldiv. Teoorias oleme kõigeks valmis, aga kas ka praktikas? Ettevõtluskoolitus on tänuväärne võimalus kogeda ettevõtlust juba teoorias olematu riskiga, sest tavaliselt need takistused või probleemid, mis esinevad koolituse ajal, esinevad ka hiljem.

Näiteks toimetulek motivatsiooni hoidmisega, enesejuhtimisega või hirmudega. Üksi ettevõtlus ei ole nii põnev, et olla sellest haaratud kogu järgneva elu 100%. Olen märganud, et esimene motivatsiooni kriis toimub peale 4-5 nädalat, kus koolitusel koduste tööde esinemine hakkab hilinema ja isikliku elu teemad muutuvad olulisemaks ettevõtlusunistusest. Tavaliselt on see peale hinnastamise ja turu teemat, kui selgub, et tegelikkuses on vaja soovitud tulemuse saavutamiseks oluliselt rohkem teha. Selles etapis tulevad sageli ka üles esimesed hirmud, kuna klientide kogus, kelleni tuleb jõuda, võib olla oluliselt suurem (tasuvuspunkt).

MIDA TEHA? Tuleb uuesti tuletada endale meelde, MIKS on soov hakata ettevõtjaks. Ja teinekord tuleb ka ennast lihtsalt sundida tööd tegema (enesejuhtimine!), sest äriidee arendus ja ettevõtlus sünnib üksnes läbi aktiivsete tegevuste. Esimesed 5 minutit on ebamugav, aga peale seda läheb oluliselt kergemaks (juhul, kui huvi valdkonna vastu on olemas). Olen olnud põhikohaga ettevõtja alates 2016. aastast ja selle aja sisse mahub rohkelt ka motivatsiooni langusi ja “hambad ristis” jõuga tegemist, kuna mul on olemas vastus küsimusele MIKS ma seda teen. Lisaks aitab motivatsioonile oluliselt kaasa ka ettevõtluse eesmärkide seostamine isiklike eesmärkidega ehk saavutatud müügitulu ja kasumi seos oma isiklikus elus planeeritavate muutustega. See on mind motivatsiooni kriisides oluliselt edasi aidanud.

E-raamatus “Kuidas alustada ettevõtlusega?” on kirjeldatud ettevõtjaks kasvamise teekonda alates unistamisest kuni ettevõtte loomiseni. Iga peatüki lõpus on praktilised ülesanded enese ja äriidee analüüsiks.