5 peamist takistust ettevõtluses

“Rahvusvahelise ettevõtlusuuringu AGER 2018 tulemuste järgi unistab eestlane kasumile orienteeritud suurlinnas tegutsevast ärist, kus tal on palgatud personal ning pakutakse pigem teenuseid kui tooteid. Ettevõtjaks saamisest unistab 52 protsenti eestlastest ning lausa 41 protsenti usub, et neil on olemas ka kõik vajalikud oskused ja teadmised, et ettevõtlusega alustada” kirjutati portaalis www.personaliuudised.ee 13.03.2018.a.

Äriregistri statistika kohaselt tegutseb Eestis seisuga 30.11.2018.a. 273 350 ettevõtet, millest 147 630 ettevõtet ehk 54% tegutsevad Tallinnas ja Harjumaal. Eestis registreeritakse igas kuus keskmiselt 2000 uut ettevõtet ja tegevuse lõpetab keskmiselt 300-400 ettevõtet (allikas: www.rik.ee). Tulenevalt Eesti rahvaarvust seisuga 30.11.2018.a. (1 319 133 inimest) on juba hetkel iga viies eestlane ettevõtja. 

Ettevõtlusega tegelemist või sellest unistamist toetab keskkond. Eestis on ettevõtlusega alustamine tehtud ääretult lihtsaks. Pea iga soovija saab siseneda Äriregistri teabesüsteemi, maksta ca 200 EURi ja asutada sobiva ettevõtte 15 minuti jooksul. Osakapitali sissemakse perioodi on võimalik valida asutamisel, otsesed ajalised piirangud puuduvad. Tuleb lihtsalt arvestada, et sissemaksmata osakapital ei võimalda maksta dividende ning osanik vastutab ettevõtte kohustuste eest sissemaksmata osakapitali ulatuses oma isikliku varaga.

Takistused vs võimalused ettevõtluses

Lihtne ja kiire algus ei välista väljakutseid ja takistusi, mis on ettevõtluse lahutamatuks osaks. Takistustesse suhtumises jaotuvad ettevõtjad üldjoontes kaheks – ühed kes näevad neid ja teised kes suhtuvad takistutesse kui võimalustesse. Näiteks on mitmed maailmakuulsad brändid ja ettevõtjad jõudnud tulemusteni tänu takistustele, mis sundisid neid veelgi rohkem mugavustsoonist välja tulema ja märkama võimalusi seal kus need esmapilgul puudusid.

Ettevõtluskoolitaja ja -mentorina tekkis mul huvi saada ülevaadet ettevõtlusega seotud takistustest ja nende mõjust ettevõtte arengule. Tuginedes allpool nimetatud uuringutele viisin Facebookis läbi lihtuuringu ehk küsitluse tegutsevate ja alustavate ettevõtjate seas. Tulemustes oli nii üllatavaid sarnasusi kui ootamatuid erinevusi:

Euroopa Keskpanga uuring 2018.a.	Eesti Töötukassa uuring 2014.a. (takistused 1 aasta jooksul)	Lihtuuring Facebookis 2018.a.(vastajaid 136, kellest 129 ettevõtjad)
1. Tööjõu puudus	1. Klientide leidmine	1. Ebapiisavad ressursid (raha)
2. Klientide leidmine	2. Ebapiisavad ressursid (raha)	2. Klientide leidmine
3. Kõrged tootmiskulud	3. Probleemid tarnijatega	3. Pidev ajapuudus
4. Konkurentide rohkus	4. Regulatsioonid (bürokraatia)	4. Madalad teadmised ettevõtlusest
5. Regulatsioonid (bürokraatia)	5. Klientide võlad	5. Kõrged kulud
6. Ebapiisavad ressursid (raha)	6. Eraeluga seotud probleemid	6. Vähene julgus riskida
	7. Konkurentide ebaeetiline käitumine	7. Regulatsioonid (bürokraatia)

Lisaks eeltoodule lisasin uuringusse ka ettevõtja isikuga seotud küsimused, kuna ettevõtet juhivad siiski inimesed, kes otseselt mõjutavad ettevõtte edu või ebaedu.

***

Järeldused: TOP 5 takistust ettevõtluses

Tulenevalt uuringutest saab välja tuua TOP 5  takistust ettevõtluses:

1.Klientide leidmine

Klientide leidmist nimetatud kõigis uuringutes üheks peamiseks takistuseks. Iseenesest on see mõistetav, kuna kliendi puudumisel ei eksisteeri ka ettevõtlust. Klientide leidmine on seotud nii toote või teenusega, turundusega kui ka müügiga. Kui toote või teenuse loomise protsessi ei ole kaasatud kliente läbi küsitluste, uuringute või testtoodete pakkumise, siis ei pruugi valminud toode või teenus vastata klientide tegelikele vajadustele. Teiseks võib klientideni jõudmist takistada ebapiisavad turundus- ja müügitegevused. Sageli on näiteks äriplaanides turunduse osa kõige pealiskaudsemalt kirjutatud, kuna ettevõtja eeldab et “kui toode valmis, küll siis ka kliente leidub”. Konkurentsitihedas keskkonnas, kus juba hetkel on iga viies eestlane ettevõtja, võib nimetatud eeldus ettevõtjale valusalt kätte maksta. Kolmandaks mõjutab klientide leidmist madala teadlikkusega turust ja sihtklientidest. Ühtlasi on selle analüüs olnud väljakutseks nii ettevõtluskoolitustel osalejatele kui ka ülikoolis tudengitele.

Mida teha et klientide leidmise takistus muutuks võimaluseks?

• Toote/teenuse loomise etappi kliendi kaasamine läbi vajaduste, ootuste ja ostuvalmiduse tutvumise (uuringud, küsitlused, testtooted jms.);
• Turundus- ja müügiplaani koostamine. Rohkem tähelepanu nutikatele turunduslahendustele – vähem eeldamist ja rohkem konkreetseid tegevusi.
• Turuanalüüsi koostamine annab võimaluse saada ülevaadet klientidest, müügikanalitest ja konkurentidest. Puudulik ülevaade turust muudab ettevõtte kergesti haavatavaks.

2.Ebapiisavad ressursid ehk puudub raha

“Mul on äriidee, kuid mul puudub raha selle elluviimiseks” mis võib teha kogenud ettevõtjat ettevaatlikuks, kuna kapitali kättesaadavus on tänapäeval lihtsam kui kunagi varem. 2017. aastal viidi läbi küsitlus investorite seas, mille kohaselt “investorid näevad ettevõtjatega koostöö kõige suurema takistusena ettevõtlustiimi ebapiisavat pühendumist ja vähest pädevust äriidee elluviimisel, siis ettevõtjad ise eeldasid, et peamine takistus on investeeringuks küsitava summa suurus või oskamatus investeeringuvajadust piisavalt põhjenda” (tutvu allikaga SIIT). 

Samas on ebapiisavad rahalised võimalused otseselt seotud ka klientide leidmisega, kuna juhul kui ettevõttel puuduvad kliendid, siis ei teki ka ettevõttesse müügitulu. See omakorda võib põhjustada raskusi kohustuste tasumisega. Ühe koolitöö raames, kus tudengid tõid välja äriidee rahastamise allikaid, siis jätsid nad nimetamata rahastamise allikatena nii toetusi, liisingut kui ka pangalaenu. Kui toetusteks taotlemiseks kõik ettevõtjad ei kvalifitseeru, siis on võimalik taotleda pangast stardilaenu või väikevahendite (nt arvuti või väiksemad tootmisseadmed) ostuks väikeliisingut (omaniku käenduse tagatisel).

Mida teha raha kui takistuse likvideerimiseks?

• Ettevõtte rahatarkus saab alguse isiklikust rahatarkusest, seega on mõistlik ka ettevõttesse koguda näiteks 6 kuu püsimaksete reservfond, mis võimaldab keerulisematel aegadel kulude tasumiseks ja muutunud tingimustega kohanemiseks;
• Tähelepanu seadmine stabiilsete müügitulude loomiseks (vt eelnev punkt) läbi sobivate toodete arenduse;
• Ülevaade erinevatest äri rahastamise allikatest, kohtumised võimalike rahastajatega (pank, liising, toetused, investorid) ja ettevõtte finantstervise korrashoidmine (planeerimine, korrektsed aruanded jms).

3. Kõrged kulud

Kõrged kulud on samuti seotud nii klientide leidmise kui ka ebapiisava rahaga, kuna “kõrged” on sageli ettevõtja subjektiivne hinnang olukorrale. On ettevõtjaid, kes arvavad, et Eesti on jätkuvalt odava tööjõu riik, kuid on ka neid kes arvavad vastupidi. Enamikel juhtudel sõltuvad kulud konkreetsest tegevusvaldkonnast – tootmises ongi kulud pigem kõrgemad, moodustades suure osa müügihinnast. Seevastu teenuse ärides on sageli kulude osakaal madalam. Alustavad ettevõtjad võivad ka sageli end liigselt üle koormata kuludega, mille tegemine ei ole tegelikkuses põhjendatud (arvamus tugineb 10 aastasele töökogemusele ettevõtete panganduses).

Kuidas kulusid vähendada?

• Koosta ülevaade püsi- ja muutuvkuludest. Leia võimalusi kulude alandamiseks;
• Vaata üle toote/teenuse oma- ja müügihind – kas midagi on võimalik muuta? Mis võimalused on tulude ja kasumlikkuse suurendamiseks?
• Kulusid on võimalik alandada läbi tootlikkuse tõusu, mis eeldab ülevaate koostamist tootmis- või teeninduse protsessist ja efektiivsemate alternatiivide leidmist.

4. Isiklik areng ettevõtjana

Isiklik areng ettevõtjana on olulisem kui esialgu arvatakse, kuna iga ettevõtte taga on isik/isikud, kes teevad otsuseid. Minu poolt väljatöötatud alustavatele ja väikeettevõtjatele suunatud mentorprogrammis “Eneseteostus ettevõtjana?” on olnud fookuses ka ettevõtja isiklik areng. Seda programmi läbinud inimesed, keda tänaseks on juba üle 80-ne on kinnitanud, et ettevõtlusega tegelemist ja palgatöölt lahkumist takistavad:

1. Ebakindlus, mis on seotud riskide võtmise julgusega;
2. Prioriteetide seadmine, mis on seotud ajaplaneerimisega;
3. Liigne perfektsionism – seotud omakorda arvamusega, et tänu ebapiisavatele teadmistele ettevõtlusest, on ettevõtlusega alustamine liiga riskantne. 

Kuidas toetada isiklikku aregut ettevõtjana?

• Ettevõtlusteemalise infoga kursis olemine – raamatud, videod, seminarid, töötoad. Eestis toimub väga erinevaid taksukohaseid ettevõtlusteemalisi töötubasid millest osa võtta. Tükk tüki haaval hakkab tekkima tervikpilt teekonnast ettevõtjaks, mis omakorda vähendab ebakindlust. 
• Tunnetega toimetulek – hirm on inimese loomulik reaktsioon tundmatus olukorras. Hea uudis on see, et hirm lahustub läbi tegevuse. Seega tegutsemine aitab negatiivsete tunnetega toime tulla.
• Eesmärkide seadmine, fookuse hoidmine ja kohanemisvalmidus – ettevõtlus on sihipärane tegutsemine soovitud muutuste ja eesmärkide suunas. Juhul kui puuduvad eesmärgid, siis puudub ka fookus. Lisaks on oluline mõista, et ettevõtluses konkureeritakse paljude teiste ettevõtjatega ja võidab see, kes kliendi vajadusi kõige paremini mõistab. Kui “uksest ei saa, siis tuleb siseneda aknast”. 

5. Regulatsioonid ehk bürokraatia

Regulatsioonid ehk bürokraatia sisaldab endas erinevaid nõudeid ja piire, mille raames ettevõtja peab tegutsema. Bürokraatia maht ja sisu sõltub väga palju nii ettevõtte suurusest, tegevusvaldkonnast ja omanike ettevalmistusest ettevõtluseks. Olen märganud, et koolitustel sarnase valdkonnaga osalejatest, üks näeb takistusi, teine mitte. Olgugi et valdkond on täpselt sama. On ka ettevõtjaid, kelle tegevust on bürokraatia oluliselt mõjutanud (nt EVEA poolt läbiviidava kampaania #SMEtoo raames nimetatud näited). Kuid julgen siinkohal siiski arvata, et need on siiski pigem erandid, kui reeglid.

Kuidas tulla toime liigse bürokraatiaga?

• Ülevaate saamine tehnoloogilistest võimalustest andmetöötluse automatiseerimiseks (nt raamatupidamine, aruanded jms);
• Suhtlus valdkonnaga seotud organisatsioonidega ja regulatsioonidega tutvumine.

***

Facebookis läbiviidud lihtuuringus ligi 70% vastanutest oli arvamusel, et tulemusi mõjutavad takistused on seotud eelkõige iseendaga ja takistustega toimetulekuks nägid nad alljärgnevaid võimalusi:

1. Takistused on äris paratamatud ja neid tuleb ise ületada (30%);
2. Isiklik areng ettevõtjana (21%);
3. Ettevõtluskoolitused või mentori abi (17%);
4. Kogemuste omandamine ettevõtluses (12%);
5. Riigipoolne toetus (10%)
   

Ehk üle 50% vastanutest nägi takistustega toimetulekul eelkõige iseenda panust.

Kuna isikliku arengu teema tuli läbi erinevate küsimuste välja minu poolt läbiviidud lihtuuringus, siis on soovitav tulevikus riigi tasandil läbiviivatesse uuringutesse kaasata rohkem ka ettevõtja psühholoogilistest omadustest lähtuvaid teemasid. Seda enam, et ka Eesti Töötukassa poolt läbiviidud uuringus nimetasid ettevõtjad üheks takistuseks eraeluga seotud probleeme.